Pisi ehted on saanud oma nime arstide ja õdede järgi, kes abistasid meid sügavalt enneaegse (sündinud 26+1) lapse Susanna teekonnal.
Märkasite? Taaskord see ideaalne kujund - ring. Kuid siiski pisut erinev. Kett saab ripatsiga kokku ühe aasa asemel kahega.
Ele on hoolt kandnud lisaks paljudele enneaegsetele beebidele ka enda enneaegselt sündinud poja eest*. Seal samas osakonnas, kus töötab.
Mäletan, kui esimesel kohtumisel arstiga vestlesime ning tuli jutuks, millal pääseb lapse kuvöösist, soojavoodist ja üldpalatist ema juurde. Arsti sõnul oleneb see enim emast. Kui valmis on tema.
Kord olnud osakonnas ema, kes nuttes kurtis arstile, et ta ei saa mitte kunagi last enda juurde, sest ta ei oska kõike nii hästi ega kiiresti teha "kui see teine ema".
Hiljem muidugi selgus, et jutt oli Elest, kellel tuligi asi nii loomulikult välja, sest oli tema igapäevane töö.
Ele teab täpselt, mida emad selles osakonnas mõtlevad ja tunnevad. Ele on see, kes pakub emadele lisapuhkust, võttes lapse ööseks enda valvepalatisse. Mõelda vaid. Saab käia pesemas nii, et ei piilugi iga minuti tagant saturatsiooninäitu. Öö, mil ükski monitor ei piiksu. Mitte ükski.
Ele on justkui armas väike haldjas, kes sind kohe ära võlub oma headusega